Mulle on lubatud kõik tunded – ütles …. juht?

Missugune juht?

Tahaks kirjutada “mitte ükski”. Sest ühiskondlik eeldus ja ootus on, et juht ei tohi lasta emotsioone vahetult välja või veel vähem juhinduda enda käitumises emotsioonidest.

Subjektiivselt olen nõus üldiselt. Kuid siin on üks “aga” – see emotsioonide allasurumine/”puudumine” lükkab juhi emotsionaalse tervise tugevalt tasakaalust välja. Kuidagi peab ju arvestama ja lubama endale “tunda”. Ja nii, et kogu meeskond tunneks sealjuures, et nad on hinnatud ja ka nende emotsioonid ei kuulu otsejoones mahaarvamisele.

See ongi üks paras pähkel, sest emotsioonid on juba definitsiooni baasil hetke ajel tekkinud reageeringud, mis võivad kohati nii tugevad olla, et võtavadki võimust.

Keskendume siin Sinule ja sellele, kuidas Sina saad enda vaimset ja emotsionaalset tervist hoida. Kuna tasakaalus inimene suudab ka enda ümbritsevate inimeste emotsiooniralli juures näha teed, kuidas olukord saab lahenduse.

Niisiis, alustame algusest.

Mis Sulle enda lapsepõlvest meenub emotsioonide ja nende väljaelamise kohta? Olid emotsioonide najal tugev liider? Panid kõik külalapsed enda emotsiooni ajel üht või teist asja tegema? Või hoopis tundsid pidevalt, et kõik sõidavad Su emotsioonidest üle? Valikuid on sama palju kui on inimesi. Sina tead enda vastust ja nüüd saad sellega edasi tegeleda.

Tihtipeale on pigem allasurutus olnud võti. Ja see ei pruugi olla mitte eakaaslate käitumisest tingituna vaid eeskujudest. Tihti lapsevanemast. Kas meie ühiskonnas pole mitte au sees ennast ja enda emotsioone lõpuni kontrollivad inimesed? Kas nemad mitte ei jõua oma valdkonnas tippu?

Kuidas siis saaks luua tasakaal enda emotsioonidele ja sisemisele rahule?

Lahendused:

1.mõista ennast

2. Märka ennast (ära anna emotsioonile hinnangut)

3. Luba tunda

4. Leia maandajad

Seda protsessi päriselt läbi elada saab täielikult sellele häälestudes. Seda saangi mina aidata teha, häälestuda.